MTÜ Lustivere Mõis
Lustivere mõisas on hooldekodu tegutsenud aastast 2000. Lisaks mõisaelanike eest hoolitsemisele, arendab mittetulundusühing ka Lustivere mõisa kui ajaloolist pärandit ning pakub teraapilisi kogemusi ööbimisvõimalusega Tervisetares.
Oluline on kogukonna kaasamine mõisa tegevustesse ja mõisakultuuri ning Lustivere mõisaga seotud ajaloo tutvustamine laiemale üldsusele.
Korraldame mõisas erinevaid üritusi ja arendame võimalusi, mis muudaks nii mõisarahva (hooldekodu elanike) kui ka külaelanike heaolu paremaks. Lustivere mõisas on säilinud väga palju algupärast, mis on osa kogu Eesti rahva ajaloost.
Ajalugu
Keskajast pärinevat Lustivere mõisa (saksa k Lustifer) on esimest korda mainitud 1552. a. Rootsi ajal 1623. a andis Gustav II Adolf Põltsamaa lossipiirkonna mõisad, sh Lustivere, Hermann von Wrangellile. Peale viimase Wrangelli surma läks mõis reduktsiooni ajal riigile. 1725. a kinkis Vene keisrinna Katariina I mõisa Sigismund Adam von Wolffile. Alates 1818. a kuulus mõis von Samson-Himmelstjernade aadliperekonnale, 1856 läks mõis von Wahlide omandusse.
Carl Georg von Wahl (1805-1876) oli esimene Wahlist mõisahärra Lustiveres. Carl abiellus 1844. a Lustivere mõisa pärijanna Angelika Samson-Himmelstjernaga. Reinhold Eugen von Wahl (1845-1899) oli Carl Georgi ja Angelika ainus laps ja Lustivere mõisa pärija. 1876. a abiellus Reinhold Pajusti mõisast pärit Alwine Fanny von Wahliga.
Pildiallkiri: EAA.1423.1.79.71 (AIS) Fanny von Wahl koeraga, portreefoto, 1860-1970
Nende poeg Leo Edward von Wahl (1883-1965) oli Lustivere viimane mõisnik. Von Wahlide perekonna käes oli mõis kuni selle riigistamiseni 1919. a maareformiga.
Pildiallkiri: EAA.1423.1.79.158b (AIS), Reinhold von Wahl hobusel, taustal Lustivere mõisahoone, 1880-1890
18.sajandi esimesel poolel ehitatud barokne nn. hollandi stiilis peahoone lammutati 1870ndate algul.
Pildiallkiri: EAA.2073.1.198.4 (AIS), Lustivere mõisa barokne hoone, esiplaanil purskkaev
Neogooti stiilis härrastemaja püstitati arhitekt R. Guleke projekti järgi aastatel 1871-81. 1891. a lisatud kaheksatahuline torn tegi sellest Eesti ühe suursugusema neogooti mõisa. Väiksemaid ümberehitusi tehti veel 1891. a. W. Sternfeldi projekti järgi toodi 1910. a majja vesi, kanalisatsioon ja elekter.
Pildiallkiri: EAA.1405.1.277. Lustivere härrastemaja fassaadi muutmise projekt. Projekt zum Fassaden Umbau des Herrenhauses zu Lustifer; 1879
Puhas tellisladu, sakmelised rinnatised ja nurgatorn on inspireeritud keskaegsest linnusearhitektuurist. Poolteisekorruselist kõrgel soklil telliskivihoonet kujundavad eri kõrgused katused ja jõulised astmikfrontoonid. Hoone põhjaotsaga liitub sakmelise rinnatisega peatorn. Esikülje keskel on lai trepp, avasid rõhutavad jäigad pealmikkarniisid, fassaadidel on kasutatud mitmesuguse faktuuri ja värvitooniga krohvi.
Siseplaneering on valdavalt ebasümmeetriline; vestibüül, peasaal jm. ruumid on eklektilised. Rikkalikult on kasutatud väärispuitu. Säilinud on mitmeid vanast baroksest mõisamajast üle toodud ehitusdetaile (barokkuksed, figuursete koobaltmaalingutega ahjukahlid).
Mõis võõrandati von Wahlidelt 1919. a. Võõrandatud mõisahoones tegutses algul laste suvepansionaat ja alates 1929. a sanatoorium. Aastail 1944-72 töötas siin Vabariiklik Lustivere Kopsutuberkuloosi sanatoorium. 1972-1991 Jõgeva rajooni keskhaigla siseosakond (kasutati ka nimetust teraapiaosakond). Lustivere haigla alustas iseseisva litsentsiga tööd 01.01.1992 ja haigla likvideeriti 14.12.1992.
Pildiallkiri: EAA.2111.1.13826.2 (AIS)
Lustivere lastepuhkekodu lapsed ringmängu mängimas, 1930-1940
Praegu tegutseb Lustivere mõisahoones hooldekodu.
Tekstide juures on kasutatud Eesti mõisaportaali https://mois.ee/ tekste.
Lustivere mõisa ajaloost saad lugeda lisaks siit või siit.
Muinsuskaitse all olev klaver "Steinway & Sons Makers"
Lustivere mõisa väärtuslike kunstimälestiste hulka kuulub 1910. -1911. aastal valmistatud tiibklaver “Steinway & Sons Makers”, mis on ainus klaver Kultuurimälestiste registris. Ekspertide hinnangul on tegemist ainukese avalikus kasutuses olnud 20.sajandi alguse Steinway A mudeliga.
Klaver on näide maailmakuulsa klaverivabriku “Steinway & Sons Makers” toodangust. Klaver esindab modernset klaveritoodangut, mida eristab ajaloolisest klaverist metallraami kasutamine (patent aastal 1859). Instrumendi korpuse valmistamisel on kasutatud mahagonpuitu.
Raamatud Lustivere mõisast
Killukesi Lustivere piirkonna ajaloost/koostaja Lea Lints, kaanepilt Marika Jürgenson, kaanekujundaja Merike Kask /Lustivere; Lustivere Külaselts/ 2015, 86 lk
Voldik "Lustivere mõis"
Galerii
Lustivere mõisa sõbrad
Lustivere mõisa sõbrad on vabatahtlikud, kes hoolivad mõisa käekäigust ja soovivad panustada Lustivere mõisa arengusse. Mõisa sõbrad on enamuses kohalikud lustiverelased või inimesed, kelle juured on Lustiverest. Kuid vabatahtlikesse tegevustesse võib panustada igaüks, keda Lustivere mõis kõnetab.
2023. aastal korrastasid mõisa sõbrad lossi ümbrust, torni ja keldrit ning aitasid läbi viia muinsuskaitsepäeva. Mõisa sõbrad aitavad luua ka sotsiaalmeedia sisu ning sisustada erinevaid üritusi ja tegevusi.
Kui soovid Lustivere mõisa tegevustesse oma aktiivse panuse anda, palun saada motivatsioonikiri, mida ja kuidas saaksid mõisa vabatahtliku sõbrana teha, e-maili aadressile mirettuur@gmail.com.
Aitäh sõpradele!