22. septembril 2024 hoiti Lustivere mõisas toimunud muinsuskaitsepäeval ühendust mineviku ja oleviku vahel, mil 70 külalist said põhjalike teadmistega giidide Angelina Valga ja Kadri Taela juhendamisel tutvuda mõisa kõikide kultuuriväärtuste ja ajaloohõnguliste mõisa ruumide ja seal oleva interjööriga ning õueringkäikudel kuulda huvitavaid lugusid mõisaansamblisse kuuluvate hoonete kohta.
Lustivere mõisa neogootistiilis aknad restaureeriti uuele elule
Mõisa põhjatorni jõudsid pidupäevaks tagasi 3 restaureeritud neogooti akent ning neljanda, ajahambast kõige enam puretud ja selleks ajaks veel paigaldamata akna näitel rääkisid OÜ Ajataju restauraatorid Kerttu Küünarpuu ja Ergo Leilop akende restaureerimise võludest ja valudest. „Neogooti vool on 19. sajandi historitsismi osa. Historitsismis klopsiti kõik kokku, näiteks arhitektuuris lisati tornikene, milles on ka keskaja motiive. Neogooti akende lugu on selline, et neid on kõige rohkem kirikutel. Kui kirikutes käia ja vaadata aknaid või uksi, siis on sageli näha neogooti motiive. Seda, et neogooti stiilis aknaid mõisates kasutati, ei tule just tihti ette,“ selgitab Kerttu.
„Restaureerides saime aru, et kunagi on Lustivere mõisa akendel tehtud tõsine remont ja kasutatud on kipskruve, mis viitab, et midagi tehti eeldatavalt 1990-ndatel aastatel,“ selgitab Kerttu ja ütleb, et tegelikult on see parem variant, kui originaalaknad lihtsalt välja visata. „Keegi on teinud suure südamega tööd, lihtsalt pole olnud neid teadmisi, mida ja kuidas peab täpselt tegema. Õnneks Lustivere aknad on säilinud originaalid, see on väga hea, et neid ei vahetatud välja koopiate vastu“. Edaspidi on oluline akende õige hooldamine: „Üks kord aastas tuleb aknaid pesta ja väliskülg pärast üle õlitada. Linaõlivärvi ei tohi osta ehituspoest, see peab olema õige linaõlivärv, poe omad ei pruugi linaõli sisaldadagi. Kui värvid puidu üle, siis õli imbub puidu sisse ja täidab puidu poorid vett hülgavaks, selle pigment peal jääb kaitsma, linaõli tekitab peale kaitsekihi,“ selgitab Kerttu head hooldustava, mis hoiab aknad tervena veel järgmised sada aastat. Lustivere mõisa neogooti akende restaureerimine sai teoks tänu Muinsuskaitseameti tähtajalise vooru toetusele.
Viimase mõisahärra Leo von Wahli tehnikahuvi kannavad edasi Lustivere noored mehed
Mõisaaegses tall-tõllakuuris, ehk tänapäevasemalt – garaažis, ootas osalejaid mitukümmend tsiklit ja mõned uhked uunikum-autod. Viimase mõisahärra Leo von Wahli tehnikahuvi ja uljas kihutamiskirg on võluväel pärandatud garaažis tegutsevatele vendadele Kurvitsatele.
Rehvipõletuse demonstratsioonesinemine (ehk kuidas tsikli rehvidega on võimalik tekitada sinist tossu) ning vallatud kurvid mõisapargis külgkorviga mootorrattal äratasid tsiklihuvi ka kõige malbemates preilides ja prouades. Tsikli- ja garaažielu muinsuskaitseüritusel maitsnuna, elame kaasa noorte meeste tulevikuplaanidele tekitada ajaloolisse karjahoovi, kus nende hooned asuvad, uutmoodi elu erinevate töökodade näol ning lisades kohalikule külaelule vürtsi meheliku elustiiliga.
Teekond õunapuuaiast ja aednikumaja juurest viis päeva lõpp-peatusesse: autentse sepikoja autentsesse pop-up Sepikoja kohvikusse.
Muinsuskaitsepäevaks valmis esimene Lustivere mõisa voldik, milles on ülevaade mõisa ajaloost ja muust mõisaga seonduvast. Lustivere mõisa voldiku väljaandmist ning muinsuskaitsepäeva korraldamist toetas Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus (JAEK) Kohaliku Omaalgatuse Programmist (KOP).
Artikkel ilmus redigeeritud kujul 03.10.2024 Põltsamaa Valla Sõnumites.
